Asukohast

Raplamaa Märjamaa vald Velise asub Tallinn-Pärnu maantee keskkohast, Päärdust, kuue kilomeetri kaugusel. VAATA ASUKOHTA KAARDIL >

IIDA suvekool tegutseb Velise küla südames. Enne Teist Maailmasõda oli see tähtis keskus ümbruskonnas elavate inimestele. Siin oli vallavalitsuse maja, mitu koolimaja ja samaaegselt tegevad 6-7 erinevat kauplust ja teenusepakkujat (pagar, sepp, puusepp, kingsepp, rätsepp, rohupoodnik ja/või apteeker). Velise areng on tihedalt seotud kohaliku kiriku tekkimisega, mida kinnitab pea viiesaja liikmeline kogudus 1933 aastal.

Praegu võime Velisel näha Eesti Apostliku Õigeusu Velise Ristija Johhannese kirikut (veidi eemal kalmistut), vana preestrimaja, vana kihelkonnakoolimaja ( mis on ümber ehitatud ja kasutatakse seltsimajana), Velise jõge, Kiigesaart ja paari kilomeetri kaugusel Sillaotsa Talumuuseumit. Tänapäeva Velise küla on vaikne ja väike koht, kus koguduse liikmeidki on vaid kümne ringis.

Eesti Apostliku Õigeusu Velise Ristija Johhannese kiriku kogudus alustas tegevust juba enne kiriku ehitamist 18. juulil 1885. aastal. Kirik sai valmis 1889. aastal. Velise kalmistu asub veidi eemal, Velise jõkke suubuva Nurtu jõe kõrgel kaldapealsel.

! Maailma vanimaks patriarhaadiks on Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat, kus õigeusk levis Kaukaasia alade kaudu Kiievi-Venemaale ja sealt Eestisse. Moskva patriarhaat loodi alles 1589. aastal. Sinnamaani allusid ka nemad Konstantinoopolile. Andmed õigeusu koguduste olemasolust Eestis ulatuvad aastasse 1030, see on 559 aastat enne Moskva patriarhaadi loomist. Seega ei ole Eestis asuvad Apostlikud Õigeusu kirikud/kogudused kuidagi nö. “vene usuga”  seotud. Vastuse küsimusele, mis on õigeusk ja kuidas see Eestis tekkis, saate siit >

Preestrimaja koos kõrvalhoonetega on arvatavalt ehitatud kirikuga ühel ajal. Preestrimajas toimus osa kõrval asuva kihelkonnakooli tundidest ja seal elasid preestritele lisaks kooliõpetajad. Peale teist Maailmasõda on preestrimajas tegutsenud apteek, velskripunk ja postkontor. Maja on kasutatud ka elamiseks. Preestrimaja ehk Velise kogudusemaja osa kinnistust asub muinsuskaitsealuse objekti kaitsevööndis. Kaitsealuseks objektiks on kõrval asuv endine kihelkonnakooli hoone.

Velise kihelkonnakooli hoone asub ühtses ansamblis kiriku , kunagise preestrimaja ja selle juurde kuuluvate kõrvalhoonetega. Koolimaja, kiriku ja preestrimaja vaheline nelinurkne väljak oli koolilaste mänguplatsiks. Koolihoone esialgsest kujust ei ole suurt enam midagi järgi jäänud. Remondi käigus on täielikult muudetud ruumide sisemine jaotus, millest on kahju, sest maja omab suurt ajaloolist väärtust. Ka on kunagine õpilaste mänguplats kaasaegse haljastusega olematuks muutunud. Kool töötas 1884 kuni 1919 aastani, mil see võeti Apostliku Õigeusu koguduselt ära Velise valla käsutusse.

Velise jõgi suundub Tallinn-Pärnu maantee poole ning tema teele jäävad enne seda mitmed ajalooliselt põnevad kohad. Mõned näited:

Velise sillalt linnulennu teekonna 4,6-ndal kilomeetril, mõlemal pool jõge, metsa sees on lähedal asunud Velise mõisa valdajate kabelid. Üks nendest on  Parun Rosenthali kabel-matusepaik, teine Parun Maydeli matusepaik.

Umbes 300 meetrit pärast kabeleid on Villa-Eugenie, ehk Villassepa, ehk Linnuste talukoht. Viimane nimi on tuletatud siin asunud linnusest. Siia tuli kunagi Konuverest läbi metsa Tallinn-Pärnu maantee. Linnuste talus oli Paeküla hobupostijaama vahepeatus. Siin olid hobusetallid ja pikkade sõitude korral vahetati siin hobuseid. Tänasel päeval mööda jõge liueldes on näha vaid põlispuud.

Vaata siit…. Velise looduse ja kultuurilooliste paikade õpperada >

Velise jõevee seisund on hea ning kalastik suhteliselt rikkalik- särg, ahven, viidikas, latikas, haug jne. Kevadel, harvem suvel, on võimalik kanuusõit.

Kiigesaar asub vana koolimaja (seltsimaja) taga Velise ja Nurtu jõe ühinemiskohas. Heakorra töid alustati kuuekümnendate keskpaigas. 1968 aasta sügisel tehti ära mullatööd. 1971 rajati tiigi drenaaz, et oleks tagatud puhta vee juurdevool. Istikuid kõrghaljastuseks varuti mitmelt poolt Eestist, istutamist jätkus kolmeks kevadeks. 1978 aasta augustis rajati ühiste jõududega rippsild saarele. Lähenevate olümpiamängude auks keevitati sillapeade kohale viis rõngast. 1999 aasta jürikuul ehitati talgukorras saarele kiik, nii sai koht omale toreda nime – Kiigesaar.  Siin toimuvad Velise sügislaadad, jaanituled ja vabaõhukontserdid.

Sillaotsa Talumuuseum

19 saj. lõpul ostis Hans Parnabas Valgu mõisast talu päriseks. Parnabaside suguvõsa seitse põlve on elanud Velise jõe kaldal asuvas Allipere talukohas.  Sajandi algul jagati talu kolme poja vahel. Noorim poeg Aleksei (Aadu) päris maatüki, mille nimeks pandi Sillaotsa. Reheelamut, milles muuseum praegu tegutseb, hakati  ehitama 1914. aastal. Märjamaa valla Sillaotsa Talumuuseum on 1982 aastal Aleksei Parnabase poja poolt asutatud muuseum, mis koondab peamiselt Märjamaa ja Vigala kihelkondade vanavara. Muuseumi territooriumi ümbritseb liigirikas dendro- ja metsapark. Seal korraldatakse teemapäevi ja õppeprogramme.

Erilist tähelepanu väärivad 1905. aasta sündmuste paigad Velisel.

Velise kujunes 1905 aasta sügisel Läänemaa revolutsioonilise liikumise keskuseks. Siin moodustati revolutsiooniline omavalitsus – Velise “wabariik”. Selle juhtideks olid kihelkonnakooli õpetaja Jaan (Ivan) Paulus, kohalikust talurentnikust kujunenud revolutsionäär Mihkel Aitsam ja Nurtu kaupmees Jüri Oviir.

3. detsembril 1905 esines Velisel sütitava kõnega noor Friedebert Tuglas (Mihkelson), kelle Mihkel Aitsam oli Tartust aulakoosolekult kaasa kutsunud. Sündmused kulmineerusid, kui 14.-17. detsembril põletati Tallinnast saabunud relvastatud tööliste õhutusel ümbruskonnas maha 12 mõisahäärberit. Suleti kõrtse ja riigiviinapoode. Ülestõusu staap asus kohaliku kihelkonnakooli ruumides (praegune Velise Seltsimaja). 19. detsembril jõudis Haapsalust kohale tsaariarmee väeosa koos ümbruskonna relvastatud mõisnikega – niinimetatud mustsajalised. Selleks ajaks oli koolimajja kogunenud hulk talupoegi. Karistussalgal õnnestus koolimaja märkamatult ümber piirata ja lähedalt tuli avada. Ülestõusnud ei suutnud ootamatult kallale tunginud ja relvastatud karistussalgale vastu panna ning taanduti koolimaja taga asuva jõe kõrgete kallaste varjus. Tekkinud tulevahetuses said surma viis ja haavata kaheksa meest. Ülestõusu juhtidel õnnestus pääseda.

13. jaanuaril 1906 jõudis Velisele kindral Bezobrasovi karistussalk, kes korraldas vallamaja ees metsiku veresauna, pekstes vallarahva silme all poolsurnuks 14 meest. Mahalaskmise läbi mõisteti surma neli “süüdlast”. Samuti põletati karistuseks maha maadluskuulsuse Georg Lurichi onu Hans Lurichi Kalase talu Velisel.

Neid raskeid päevi ja langenud ohvreid pole Velise rahvas unustanud:

  • 1936. aastal püstitati mälestussammas 1905. a langenuile. Monument asub  kiriku esisel alal.
  • Siinsed sündmused ja Vigala talupoja Bernhard Laipmani traagiline saatus oli aluseks Mark Soosaare loodud filmile “Jõulud Vigalas”.
  • Tolleaegsetest Velise kangetest jõumeestest on ajendatud Ludvig Mei romaan “Tagaaetav”.
  • “Velise Wabariigi 100” aastapäeva puhul toimus Velise kihelkonnakooli majas ja selle ümber poolvabaõhuetendus “Tulevarjud”.  Lavastuse käsikirja autor ja lavastaja oli Jaan Urvet ning kunstnik Reet Nurmsalu. Kaasa tegid Arvi Mägi, Andres Liivak, Elke Unt, Kristjan Kuntu, Tavo Kikas ja paljud kohalikud elanikud. Lavastus anti välja ka DVD-l.
  • “Velise Wabariik 105” aastapäeval toimus vanas kihelkonnakoolimajas kõnekoosolek ja Veliset külastas ajaloolane Mart Laar. Kõnekoosoleku järgselt loeti ette “Velise rahava märgukiri Eesti riigimeestele”, mis anti üle M.Laarile Riigikogule edastamiseks.


……………………………………………………………

Materjalid on kogutud veebilehtedelt:

et.wikipedia.org/wiki/Esileht

www.eaok.ee

www.velise.ee

www.marjamaa.ee

www.velise.ee/saurus/web/

………………………………………………………….


0 comments on “AsukohastAdd yours →

Lisa kommentaar